Habemeajamine - Raseerimine
Paljude meeste jaoks võib raseerimine olla igapäevaselt ebameeldiv, rutiinne, tüütu, igav ning viha tekitav kohustus. Üllatavalt suur kogus mehi arvab, et neil on „tundlik nahk“. Tegelikult võib enamustel juhtudel olla nahapunetuse põhjuseks teadmatus õigest raseerimistehnikast. Kuninghabe üheks eesmärgiks on tutvustada meestele õigeid raseerimistehnikaid, raseerimisvahendeid ning läbi selle muuta habemeajamine meeldivaks.
Epikuros, kreeka filosoof arvas, et inimene elab vaid üks kord ning elu nautimine on kõige olulisem. Moraalitul elul on ebameeldivad tagajärjed. Elurõõmu on võimalik saavutada, alustades pisiasjadest, mida me teeme päevast päeva. Uute ideedega kaasa minemine ning oskuste omandamine on üks näidetest, kuidas rikastada ning nautida oma elu.
Hommikune habemeajamine võiks samuti pakkuda meile rõõmu. Tavaliselt on hommikune aeg limiteeritud ning kasutades seda väärtuslikku aega habemeajamiseks, ei tohiks me tunda kohustust vaid naudingut. Kui mingisugune tegevus pakub meile rõõmu ning naudingut, pole vaja ka tahtejõudu selle tegemiseks. Raseerimisoskuse omandamine võimaldab muuta raseerimise lausa nii meeldivaks, et me soovime teha seda iga päev.
Habemeajamise ajalugu
Kehakarvade eemaldamine ning habeme lõikus on olnud üheks hügieeni osaks juba väga ammustest aegadest.
Meie varajased esivanemad on koopamaalingutel tihti kujutatud karvastena. Jääajal oli pikk habe pigem miinuseks, sest habemekarvades olev vesi jäätus ning kiirendas külmumist. 100 000 aastat tagasi hakkasid inimesed külmumise vältimiseks habemekarvu merekarpidega välja tõmbama, kasutades neid nagu pintsette. 60000 aastat hiljem tehnika arenedes hakati habemeajamisel kasutama obsidiaani ning merekarpide kilde. Umbes 3000 a. ekr. leiutati vasest habemeajamisvahendid. Vasest raseerimisvahendeid kasutasid ka egiptlased, kes ei suutnud pikki karvu taluda kuuma ja umbse kliima tõttu. Arheoloogid on leidnud vanadest hauakambritest vasest raseerimisvahendeid, mis pandi hauda kaasa tõenäoliselt selletõttu, et neid saaks kasutada surmajärgses elus.
Lisaks kasutasid egiptlased karvade eemaldamiseks pimsskivi. Pimsskivi hõõruti nahal niikaua, kuni karvad olid eemaldunud. Hiljem kreemitati nahka, kuna suur võimalus oli nahaäärituse tekkeks.
Alexander Suur propageeris oma valitsemise ajal raseerimist. Lahingus võisid pikad juuksed või habe saatuslikuks saada, sest nendest oli võimalik kinni haarata. Seetõttu käskis Alexander Suur kõikidel oma võitlejatel karvad maha ajada. Lähivõitluses andis see tema armeele eelise. Raseerimine muutus Alexander Suure valitsemisajal populaarseks ning stiilseks ka tavakodanike seas.
Raseerijad - Habemenuga
Esimesed kitsateralised habemenoad ilmusid müügile 1680. aastal ning tootjaks oli Inglismaa firma „Sheffield“. Sheffieldi teras, mida kutsuti ka „Sheffieldi hõbeteraseks”, oli tuntud oma kõrgläike poolest. Sheffieldi terast peetakse äärmiselt kvaliteetseks ning seda kasutatakse Prantsusmaal tänapäevani. 1740. aastal hakkas habemenuge valmistama ka Benjamin Huntsman. Tema valmistatud nabemenugadel olid kaunistustega käepidemed ja nõgusaks lihvitud külgedega lõiketerad. Huntsman valmistas terad valuterasest, kasutades selleks enda leiutatud meetodit. Peagi võtsid ka prantslased Huntsmani meetodi kasutusele – rahvuslike vastuolude tõttu esialgu küll vastumeelselt. Inglismaa tootjad olid prantslastest veelgi tõrksamad ning proovisid seda alles pärast seda, kui olid näinud selle edu Prantsusmaal.
Habemenuga oli enne 20. sajandit kõige levinum raseerimisvahend ning kõige populaarsem raseerija kuni 1960. aastani.
Raseerijad – Gillette Trac II, Gillette Mach3 ja Gillette Fusion
1880. aastal patenteerisid vennad Kampfed maailma kõige esimese „turvalise raseerija“. Kampfe vendade raseerija miinuseks oli vajadus tera pidevalt teritada. Miks peaks terasid pidevalt teritama, kui saaks vahetada selle lihtsalt uue vastu? See oli küsimus, mille küsis ärimees King C. Gillette 1895. aastal. Gillette-il kulus koos professor William Nickersoniga kaheksa aastat „kahepoolse turvalise raseerija“ väljatöötamiseks. Aastaks 1906, müüs Gillette juba üle 300 000 raseerija aastas.
Nende uute ja ohutumate raseerimisvahendite kasutamine ei nõudnud erilist vaeva. Ziletiterad tuli pärast kasutamist ära visata. Mõned inimesed üritasid neid kauem kasutada, kuid terad hakkasid roostetama. Tavaline raseerija oli ühekordse ostu korral habemenoast odavam, kuid selle kauaaegsem kasutamine kujunes kulukamaks. Pikaajalisel kasutamisel ilmnevatele eelistele vaatamata kaotas habemenuga märkimisväärse osa turust. Kuna habemeajamine muutus nüüd lihtsamaks ja mehed hakkasid end rohkem ise raseerima, vähenes ka nõudlus habemenoaga raseerimise teenust pakkuvate habemeajajate järele.
Gillette-i suur läbimurre toimus 1960. aastal, kui Gillette insenerid töötasid välja „mitteroostetavad“ terad. Varasemad terad hakkasid roostetama kohe pärast esimest kasutamist. Gillette-i uusi ziletiterasid oli võimalik korduvalt kasutada, ilma et terad oleks hakanud oksüdeeruma.
1971. Aastal töötas Gillette välja maailma esimese 2-teraga raseerija „Trac II“. Mitmeteralise raseerijaga ei pidanud raseerimisel väga palju jõudu rakendama, mis aitas seetõttu ka vähendada nahaärritust. Tänapäeval on Gillette kõige tuntumad raseerijate „pead“ Mach3 ja Fusion.
